Leader-mis see on?

Leader-lähenemine maaelu arengule: mis see on?

Leader-lähenemise kasutamine maapiirkondade toetamisel on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, aastast 1991. Praeguseks on Leader programm läbinud juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+ ning käimas on neljas periood - Leader meetme rakendamine Maaelu arengukavade raames.

Eestis alustati laiemas ulatuses Leader-lähenemise rakendamisega 2006.a. ja 2008. aasta suvel lõppes Leader toetusskeemi rakendamise esimene etapp Riikliku arengukava 2004-2006 Leader-tüüpi meetme raames.

Maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme kaudu on riik otsustanud jagada 10 % arengukava eelarvest. See on 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni krooni kohalike tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi.

Eestis tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, tegevusgruppide piirkond moodustab 99,99% Eesti maapiirkonnast. Leader tegevusgruppide kohta info SIIT

Maaelu arengu poliitika tähtsus ühises põllumajanduspoliitikas aina suureneb. See edendab Euroopa maapiirkondade säästvat arengut, kuna selle raames tegeletakse majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Üle poole ELi rahvastikust elab maapiirkondades,  mis hõlmavad 90% ELi territooriumist.

Leader on uuenduslik käsitlus ELi maaelu arengu poliitika raames.
Leader tähendab maaelu arengu meetmete omavahelisi seoseid. Nagu see nimi viitab, on tegemist pigem kohalike maapiirkondade arengu edendamise ja tagamise meetodiga kui kindlaksmääratud meetmetega, mida tuleb rakendada. Kogemused on näidanud, et Leader võib oluliselt muuta maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu. Tänu sellele võivad vanad ja uued maaelu probleemid leida uuenduslikke lahendusi ning see on n-ö laboriks, mille abil tõstetakse kohalikku suutlikkust ja kus püütakse leida uusi võimalusi, mis vastaksid maapiirkondade vajadustele. See on andnud väärtuslikke tulemusi mitmes ELi
vanade liikmesriikide maapiirkonnas ning võib aidata  uutel ja tulevastel
ELi liikmesriikidel kohaneda tänapäeva muutuva maailmaga.

Alates selle algusest 1991. aastal on ELi maarahvastikule Leaderiga ette nähtud vahendid aktiivseks osalemiseks oma tuleviku kujundamisel. Aja jooksul on see arenenud koos muu ühise põllumajanduspoliitikaga. Hindamisel ja maapiirkondade sidusrühmadelt saadud andmed tõendavad, et Leader-lähenemine on vahend, mis toimib hästi eri
olukordades ja piirkondades, ning arvestab maaelu poliitikakujundamisel väga mitmesuguseid maapiirkondade vajadusi. Seetõttu on sellest saanud maaelu arengu poliitika lahutamatu osa. Leader-lähenemine võib tulevikus osutuda väärtuslikuks abivahendiks maaelu arengu poliitika kujundamisel, julgustades kohalikke organisatsioone osalema säästva arengu strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel.
 
Leader ei ole aastatel 2007–2013 enam eraldiseisev programm, vaid see on kaasatud (n-ö süvalaiendatud) kõigisse riiklikesse/piirkondlikesse maaelu arenguprogrammidesse. See avab uued võimalused kohaldada Leader-lähenemist senisest palju ulatuslikumalt ning palju suurema hulga maaelu arengut edendavate tegevusvaldkondade suhtes.
Leaderi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, et olla konkurentsivõimeline, kasutada maksimaalselt ära oma varasid  ning lahendada tekkivaid probleeme, mis tulenevad näiteks vananevast elanikkonnast, teenuste osutamise viletsast tasemest või töökohtade puudumisest. Sel viisil aitab Leader tõsta põllumajandustootjate ja laiemalt kogu maarahvastiku elukvaliteeti. Programmis kasutatakse maaelu probleemide lahendamiseks terviklikku lähenemisviisi. Selles tunnistatakse näiteks, et konkurentsivõimelisus toidu tootmisel, meeldiva keskkonna olemasolu ja kohalikule elanikkonnale töökohtade loomine on üksteist vastastikku toetavad maaelu aspektid, mis
eeldavad erioskusi, asjakohast tehnoloogiat ja teenuseid, mida tuleb käsitleda ühtse tervikuna ja mille suhtes tuleb rakendada sihtotstarbelisi poliitilisi meetmeid. 
                                                
Prantsuse keeles: „Liaison Entre Actions de Développement Rural”.  

15 liikmesriigiga EL enne 2004. aasta mai laienemist 25 liikmesriigini. 
4Leaderiga on alates selle algusest 1991. aastal ELi maarahvastikule antud meetod, kuidas kaasata kohalikke koostööpartnereid nende piirkonna tulevase arengu juhtimisse. Leader-lähenemine on äratanud suurt huvi nii ELis kui mujal. Seda on jäljendatud väljaspool tema enda abisaajate ringi. Huvi Leaderi vastu on mõnikord tänu oma võimele lahendada arenguprobleeme uute koostöövormide ja vastavate tegevusvaldkondade kaudu mõjutanud riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke haldusasutusi ning poliitikat.

Leader täiendab muid üleeuroopalisi ja riiklikke programme. Leader-meetmetega on võimalik näiteks rakendada ja koondada kohalikke ressursse, toetades arenguprojektide eelseid projekte (nt diagnostilisi ja teostatavusuuringuid või kohaliku suutlikkuse tõstmine), mis parandavad nende piirkondade võimalusi saada ja kasutada oma arengu rahastamiseks mitte üksnes Leaderi rahalisi vahendeid, vaid ka muid vahendeid (nt laiemaid ELi ja riiklikke maaelu ja regionaalse arengu programme). Leaderi kaudu abistatakse eri valdkondi ja abisaajate rühmi, kes sageli ei saa üldse toetust või saavad seda vaid piiratult, ka  muude maapiirkondades rakendatavate programmide raames, näiteks kultuuritegevus, looduskeskkonna parandamine, arhitektuurimälestiste ja muinsuskaitse alla kuuluvate ehitiste taastamine, maaturism, tootjate ja tarbijate vaheliste sidemete parandamine jne.

Leader ergutab sotsiaal-majanduslikke üksusi tegema koostööd, et toota kaupu ja teenuseid, mis annavad suurimat lisandväärtust oma piirkonnas. Loe veel (.pdf 0,3Mb), Leader lähenemise üldjuhend (.pdf 0,3Mb).